Paus olemasoleva tegevuse vahel
Igapäevane praktika ei pea olema pikk. Paus enne kõnele vastamist, hetk enne söömist või rahulik hingamine bussipeatuses võib olla juba teadveloleku harjutus.
Igapäevase pausi jaoks vali tegevused, mis juba korduvad: veekeetja käivitamine, lifti ootamine, arvuti avamine või ukse sulgemine. Tee ühest neist märguanne, et peatuda kaheks või kolmeks hingetõmbeks. Ära lisa päeva uut keerulist ülesannet; kasuta olemasolevat üleminekut. Märka esmalt keha asendit, siis üht heli ja lõpuks seda, mida kavatsed järgmisena teha. Nii tekib automaatse kiirustamise ja järgmise tegevuse vahele väike teadlik ruum.
Enne vastamist või kirja saatmist
Paus ei tähenda tingimata aeglasemalt töötamist. Mõnikord aitab kümme teadlikku sekundit otsustada, milline ülesanne on päriselt järgmine, selle asemel et avada mitu akent korraga. Enne kirja saatmist võid tunda sõrmi klaviatuuril ja lugeda teksti veel kord. Enne vestlusele vastamist märka, kas lõug või õlad on pinges. Need tähelepanekud ei lahenda kogu olukorda, kuid annavad võimaluse valida toon ja tegevus veidi selgemalt.
Suhtluses saab pausi kasutada kuulamise kaitsmiseks. Kui teine inimene lõpetab lause, tunne enne vastamist üht väljahingamist. Kontrolli, kas hakkasid vastust koostama juba tema rääkimise ajal. Vajaduse korral küsi üks täpsustav küsimus selle asemel, et kohe nõu anda. Kirjalikus vestluses loe enne saatmist läbi ainult kõige teravam lause ja vaata, kas selle mõte jääb alles neutraalsema sõnastusega. Paus ei muuda kõiki vestlusi lihtsaks, kuid vähendab automaatse reaktsiooni ja tahtliku vastuse vahelist segadust.
Söömine ja ootamine
Oluline on märgata, mis toimub praegu: keha, heli, meeleolu, mõte. Mõnikord piisab kolmest hingetõmbest.
Sellised väikesed hetked ei asenda pikemat praktikat, kuid aitavad tuua tähelepanu tavalisse päeva.
Vali endale toimiv märguanne
Koosta endale kolm pausi, mitte lõputu nimekiri. Näiteks hommikune jook, lõunale minek ja tööpäeva lõpetamine. Nädala lõpus vaata, milline neist tekkis loomulikult ja milline jäi võõraks. Jäta toimiv alles ning vaheta teine välja. Harjumus kasvab katsetamise kaudu. Kui paus ununeb, võib ka selle märkamine olla järgmine paus: tunne korraks jalgu, hinga välja ja jätka sealt, kus oled.
Et hinnata, kas mikropausid aitavad, vali käitumuslik märk, mitte üldine tunne. Näiteks jälgi nädala jooksul, kas sulgusid tööpäeva lõpus kõik mittevajalikud aknad, kas sõid lõunat ilma telefonita või kas märkasid enne kiirustavat vastust keha pinget. Märgi õnnestunud kord kalendrisse ühe punktiga. Kui märguanne ei tööta, liiguta see teise olukorda; ära lisa korraga rohkem pause. Üks toimiv hetk päevas on väärtuslikum kui keeruline süsteem, mis mõne päeva pärast ununeb.